Räätsamatk Valgesoo kaitsealal, rabamaastikul.

Räätsamatka eesmärk on õpetada erinevate koolide noortele koostööd talvises rabas.
Õrna rabapinna kaitseks ja mugavuse pärast matkame räätsadel, teekonna juhiks tellime matkajuhi. Tutvume taastuvate loodusvaradega. Marsruudil õpime männikut ning käime vanas kuusikus. Tagasi pöördume läbi madala rabamänniku, ületades metsaloomade käiguteesid. Uurime loomade jälgi.
Seostasime avastusretke 4, 6, 7. ja 8.klasside loodusainete ainekavadega. Õppisime rabas liikumist räätsade abil, toimus integratsioon erinevate loodusainete vahel. Tegime tutvust imetajate jälgedega (ka tegevusjälgedega) Leidsime erinevusi metsa ja raba kooslusel talvistes tingimustes. Õppisime märkama abivajajat.

Õpilaste kirjutised räätsaretkest:
Valgesoo räästamatk

Me käisime Valgesoos matkamas talvel.
Käisime seal koos Tsirguliina kooliga.
Meil oli sellel matkal kaks giidi. Õpilased jagati rühmadesse jalanumbrite järgi.
Mina sattusin suuremate jalanumbrite rühma ja mulle väga meeldis, kuidas giid tutvustas rebast ja seda kuidas ta hiirt jahib. Ta ootab kuni hiir vaikselt häält teeb ja siis ta hüppab üles ja surub hiire lumega alla. Ta teeb uru ja võtab hiire välja kes on uimane. Me kõndisime läbi soo, kuni jõudsime metsa. Veel saime teada sellest metsast, kuidas sõja ajal inimesed põgenesid sinna. Kui metsa jõudsime siis tutvustas giid meile sipelgate kuningriiki. Ta rääkis sipelgatevahelist sidet, kuidas nad vahetavad teavet. Meile räägiti ka kuidas talvel ellu jääda kasutades sipelgapesa. NT: kui oled metsa ära kadunud, siis kui leiad metsast sipelgapesa, siis ajad lume pesalt ja teed endale sinna augu, kuhu mahud ise sisse ja kattad ennast sinna sisse ära, sest sipelgad annavad sulle sooja. Veel räägiti meile, kuidas sipelgad peavad sõda. Nad aeti sõtta, sest hommikul oli neil paar puud öösel ära võetud ja nad ei saa enam süüa ja nad pidid ära kolima, aga sealsed naabrid ei tahtnud teisi sipelgaid. Nad hakkasid sõdima ja nad sõdivad nii, et lõikavad teiste tundlad ära ja nii jäävad ohvrid halvatuks ja nad süüakse ära, jätavad vaid korjused alles. Peale sõda koristavad ellu jäänud sipelgad surnud sipelgad ära. Teadlased mõõdavad sipelgate pesa igal aastal. Nad tegid kindlaks, et sipelgaid suri selles võitluses üle 1 miljoni sipelga.
Peale sipelgate loo meeldis mulle, see et meile tutvustati peaaegu matka lõpus karu. Sain teada, kuidas karud oma teritooriumit märgistavad.See on nii, et kes kõige kõrgemalt kriimu tõmbab, siis selle karu ala ongi vastav teritoorium.
Kui matk lõppes, tulime tagasi matkaraja algusesse. Seal oli üks kõrge vaatetorn ja mingid hütid, kus oleks saanud ööbida, aga meie saime süüa kooki ja juua teed.
Tornist oli näha tervet sood, vahva oli näha soo arenguastmeid.
Tänu sellele, et oleme õppinud 6. klassis, et soo algab madalsooga, siis tuleb siirdesoo ja lõpuks raba, siis tõepoolest nii sealt ülalt tornist näha oligi. See on ka fotol näha.
Mulle meeldis käimine Valgesoo rabas räätsamatkal. Kõndisme räätsadega, mis olid plastikust, oli algselt naljakas, kuid harjusin peagi.

Karl Kons Antsla Gümnaasium 6.b klass

Minu matk Valgesoos

Mina käisin matkamas Valgesoo on rabas Põlva maakonnas Vastse-Kuuste vallas Kiidjärve külas. Sain teada, et Valgesoo on valdavalt puisraba - esineb vaid kaks lagedamat ala, kus kasvavad kanarbikulised.
Raba on lamedapinnaline ja kaetud rabamännikutega. Huvitav oli mõelda, et turbalasundi keskmine sügavus on seal 1,3 meetrit ja rabaturvas asub otse liival, mis osutab asjaolule, et raba on tekkinud liivase lohu soostumise tagajärjel. Kuna oli lumi ja talv, siis madalamaid taimi me ei näinud, aga internetist sain teada, et seal kasvab hanevits, küüvits, kukemari, sookail, tupp-villpea.
Matk kestis kuni 2 tundi ja lõppes matkaeinega lõkke ääres. Küll olid head koogid ja mõnus tee peale matkamist. Käisime ka vaatetornis, millest sai vaadada peaaegu terve raba.

Maarja Liba 4.b klass Antsla Gümnaasium


Räätsamatk toimus Valgesoos. Käisin esimest korda räätsamatkal. Ma pole iial arvanud, et see nii lahe on, nendega püsisime lume peal. Matk oli meil küll pikk aga räätsad olid nii naljaka kujuga, nägin neid esimest korda. Alguses jagati meid rühmadesse ja siis hakkaski matk pihta.
Giid näitas meile millised näevad välja ilvese ja hiire käpajäljed ja rääkis, et kuskohas neid kohata võib, ta käskis meil otsida ka rähni auku, kus on käbi sees.
Saime teada ka seda, et kui puul on käbi, siis on see puu juba 20 aastane. Õpetati ka okste järgi puu vanust lugema.
Eriti meeldis mulle see, et kui keegi kõvasti hüppas oli seda kõikjal tunda.
Matka lõpuks olin küll veidi külmunud, aga sellest polnud midagi, peaasi et lõbus oli. Peale matka saime sooja teed ja kooki. Nämma! Mulle väga-väga meeldis see matk ja meie võrratu giid.

Kadi Aripman 4.a klass Antsla Gümnaasium

Räätsa matk

Käisime 18.01.13 räätsamatkal. Sõitsime sinna umbes tund aega.
Esimese asjana jagasime ennast kahte rühma jala suuruste järgi, mina oli suuremas rühmas.
Siis panime jalga räätasad, mis olid kopra saba kujulised.
Esimese asjana nägime ühte auku, kus oli kaevanud rebane. Giid küsis, kas keegi oskab öelda, mis siin võis juhtuda?
Pakkusime, et rebane otsis süüa. Giid ütles, et peaaegu ja hakkas ise rääkima, mis seal võis juhtuda.
Rebane tuli raba pealt kõndides ja kuulis hääli ning ta hakkas terasemalt kuulama ja leidis täpse koha ja hakkas kaevama. Nägime ka hiire jälgi lumel. Rebane pidavat hüppama täpselt hiirele selga ja lööb ta uimaseks. Rebane hakkavat peale hüppamist kaevama. Ta ei saanud algul saaki kätte, sest hiir ei jäänud uimaseks ja jooksis lume all ringi. Rebane sai lõpuks hiire kätte ja sõi ära. Nii jäigi kummaline tegutsemisjälg.
Natukese aja pärast jõudsime kuuseni, kus oli üks pisike oksakimp maha kukkunud ja giid küsis - kes võis seda teha?
Pakkusime algul, et orav. Aga giid ütles, et vale. Siis pakkusime lind ja see oli õige. Giid rääkis metsistest ja tetredest ning nende käitumisest rabas.
Peale seda läksime üle raba rabasaarele, kus oli sipelgate kuningriik.
Giid ütles, et sipelgad on selle saare piirivalve. Natukese aja pärast jõudsime sipelgapesani, mis oli kunagi üle 2 meetri
kõrge, kuni inimene tegi seal lageraiet ja sipelgapesad hakkasid sõdima. Selles pesas oli umbes 2-3 miljnonit elanikku.
Peale seda suundusime otsima puid, millel oli karu küünejäljed, sest rabas pidavat olema 3 karu, kes jagavad omavahel maad.
Kes kõige kõrgemale ulatas kriimustama, see on selle osa peremees. Nägime küünistatud puid, kuid karu ennast õnneks ei kohtanud nad ju magasid.
Peale seda suundusime lõkkeplatsi juurde, kus oli kuum tee ja koogid. Väiksem rühm, 4. - 5. klass, olid juba seal ja sõid.
Me viisime räätsad tagasi ja läksime ka sööma ja jooma.
Peagi suundusime tagasi kodu poole.
Mulle meeldis see matk väga - see oli huvitav ja hariv. Saime infot räätsadega liikumise, raba elu ja ka koostöö kohta. Tutvusime ka Tsirguliina õpilastega. Meie matk oli väga tore.

Bruno Kõivisto 6.a klass Antsla Gümnaasium

Räätsamatk.

Meie matk sai alguse bussisõiduga Valgesoo rabasse. Õues oli 16 kraadi pakane. Meiega olid liitunud ka Tsirguliina kooli õpilased.
Valagesoo raba asub Põlvamaa kaunis looduses. Kohapeal ootasid meid juba 2 giidi ja punased ning sinised räätsad. Räätsad meenutavad miniplastiksuuski, ainult räätsad on laiemad ja aukudega. Kõndides tuleb jalgu lohistada ja hoida räätsa ninad püsti.
Jagunesime kaheks rühmaks ja matk rabasse võis alata. Giid näitas meile hiire jälgi. Jäljed lõppesid väikese auguga, kuhu hiir oli peitu pugenud. Hiirte vaenlasteks on kullid. Leidsime ka rähni toksitud puid. Rähn lükkab nokaga käbi puu tüvesse ja hakkab sealt seemneid välja toksima. Giid rääkis meile ka karust, keda on kohatud selles rabas. Rabas kasvavad puud on kidurad. Arvutasime puu vanust. Veel nägime rebase ja kitsede jälgi.
Tagasitulles rabast süütasime lõkke.

Meid kostitati tee ja koogiga. Ülevaate rabast saime vaatetornist.
Peale matka olime meeldivalt väsinud.
Bussis jagasime muljeid matkast. Oli hariv ja meeldiv matkapäev.

Liis Tõntsel
4.a klass
Antsla Gümnaasium

Ka meie jätsime jäljed.....
..... kuid enne meid oli rabas palju jälgi. Lindude, imetajate ja vahva oli teadmine, et ka putukad suudavad jätta jäljeridu. Meie juttude tõestuseks on fotod.

Meie matk Valgesoosse läks korda!

Matka korraldamist toetas rahaliselt KIK, kuna kirjutasime projekti, et osaleda jäljeretkel just nimelt räätsadega. (suured tänud KIKile)
Õpilastega käisid rajal Antslast Kaja Tõntsel ja Ülle Anier